za4eti.ru

Eesti pohjarannik (estonii)

"100 ".
, ... ,
60
:
"5000 ".
! , ...
60
:
.
, ,
7
: ,

EES I PHJARA IK Phjara ik- o kivili e paekallas alli as arva i. E amas i o aga kalju e sei aa du ud me sade rohelusse, lhes a ud jgede ka jo eis vi hbu ud lah edes , ma u ud koha i s a liivade alla ja kulu ud maadligi madalaks. Ra dade aus aks o pea kikjal me sad. Vaid sii -seal murravad merejoou li ad ja s usasulad, kaluriklad ja me sadevarju pei u ud puhkealevid. Phjara iku “ko rapu k iks” o vabariigi peali alli . Saja deis krgusesse ja laiu i kasva ud kivi e li o loodus kauge. alli o osa phjara ikus . Ees imaa phjara ikuks o Soome lahe lu akallas ala es Psaspea poolsaares ku i meie riigi idapiiri i, arva je i. e de vahele jb ligi 300 km rmisel mi mepalgelis ra aja lavamaad. Mis o kogu phjara iku siduvaks, kiki maas ike lbivaks u usjoo eks? eid o sii mail isegi kaks. Esime e o maa ja vee, ma dri ja mere piir, joo , kus aeglasel aa duv meri loovu ab jrjes uu maad, seda purus ades ja aaskuhja es. Phjara iku eiseks u usjoo eks, o piir kli dijoo el, piir kahesuguse looduse, kahe elulaadi ja kul uurigi vahel. ks eis o pra ud mere poole, o selles ela uv, ei e suu a ud mulda, selles oi uv. Paekalda ja mere vahemiku maa o oor. Jalge al o leida si isavi, mille ple amises saadud ellis ja oode akse veel praegu seme i. As a gupealse alus , halli paasi, o mur ud kivimurdudes , selles o lao ud li ade sei u ja ehasemre, korja ud kokku pikkadese kiviaedadesse ja sillu a ud k i eedesse. Pikki ra ajoou o ehi a ud misad (Sagadi, Vara gu, Kolga, Vihula, Paluse). Phjara iku pllud o maalad, mis o vide ud me sadee ja kivivljade . Viljemaade pidami e o ala i ol ud vaevarikas. oi u o as asadu ee i ud ersaks ka kalas amisega. I imesi he davad eed. Phjara ikul kulgevad eed ikka rbi i paeri akuga, e amas i o se selle rel, vaid ra da viisid ee upikud. Ra dlase eeks oli piiride a meri. Ka klad koo dusid as a gujoo ele, ikka si a, kus usis paepi ale vi paeri akus immi ses allikavesi. O es usi ajaloos , e samu i o ekki ud iidsel ajal ka va a alli a li us. Ajaloo vl el o aga alli a piirialal o ekki ud alli las e puhke- ja kul uuri ala Kadriorg. Pidu- ja puhkera al. Asjaliku ja ise alli a piiriks merera as o Kadriorg. Sii algab li a pidu- ja puhkepool. Seda veel Pee er 1 aegades , mil li asagi as lpi ud vali seja valis oma li a agusele majakesele eralda ud, vaikse koha mere aabrusse, plis e puude alla, o se paeas a gu jalamile. Hiljem kerkisid siia ii uued aiamajakesed kui lossid, saari lhiko dlas e villad ja hilisema egi suur ike eluasemed. Looduslikesse ammiku esse ja kiviklvide vahele ilmusid sirged vi keeru avad eed, vserik ase dus barokse e ehisaedadega. Vesises ja kivises li a aguses oligi saa ud keisri aise ime ka dev saksik Ka hari e al, maakeeles lih sal - Kadriorg, aseks li las e lemmikpuhkepaiku. Krvu i a iikjumala e kujudega o sii koha leid ud meie vikerahva kirja ike ja ku s ike mles us his avad mles usmrgid. Mererse “Russalka” laeva vi ma kiva kivi jalamil ava eb vaade eisele memoriaalile, mida his ab kaugele pais ev dolomii obelisk. aamal, ri aku eel krgub alli a ks pidulikumaid raja isi- laulukaar, mille alla iga 5 aas a mdudes kogu eb kogu vabariigi laulurahvas.

hislaul kaigub le Las ame lva ja mere, lbi saja uha delise pidulis epere sdame. Esimes 1880.a alli as (jrjekorras kolmas) pee ud ldlaulupidu his ab agasihoidlik mles uskivi Laulupeo ava hoo e e vahel. Kiki ldlaulupidusid, mis ala es 1960. Aas a klavad juba ase laulukaare as me el , his ab aga gra ii e ja ammi e memoriaal Lauluvljaku krgel lval. Kivi ulpadel o lugeda ii 1 laulupeos ar us 845 osalejaga kui 1950. Aas al ligi 32 uha de lauljaga peos alli as, ku i viimase suurpeo i. Ra a eel”Russalkas ” Piri a i o ala i jalu ajaid, merehl e kuulajaid, li a pa oraami ime lejaid. Erilise ruumilisuse ja vlu oma dab li avaade videviku saabudes. Ra avesi loksub kord leebe lai e a, kord raevuka, ra akividel ja be oo sei al mriseva ormivee a, kord koos suva aldrikjga. Kaldarse veelageda kirjavad me spardid, sekka luigedki, silmapiiril avardub aga meri- mees sisereidile saabuva e vi lahkuva e alus ega urjal. Ra a ee lpe ab olmpiakompleksi hoo e ekogum, meie vabariigi viimas e aas a e mrkimisvrseim, riiklikke preemiaid plvi ud suurehi is. Hoogsa r miga hoo e erhmas paik esid 1980. a . Moskva olmpiam gude ajal purjereda i keskus ja olmpiakla. Olmpia uli leegi ses o se Piri a je veepiril lipuvljakul. d mee u ab alli a ja Piri a spordi suurpevi ka ahkru es ja olmpiar gas es pimu ud mles usmrk va a jah klubi lheduses. O gi Piri a jesuu, mis suvi i iki ud jah ide valevais purjedes , looja gu eel i imsilue idega muulidel, kloos ri krge, kivi e viilukolm urk peegeldumas jevees, aamal rohe av me sasei .

Tulekera Eestimaa talvetaveas // Eesti Loodus. 1977. N 2 & 3. 127 EinastoJ., Joeveer M. Hele tulekera kirdetaevas // Rahva Haal (). 1976. 12 ; ! // Eesti TV (). 1977. 28 -6 1977. 9; . // . 1978. 265. 128 . ? // (.). 1976. 13 . 129 . . 112 130 . 11 1976 // (.). 1976. 6; . // . 1976. 1 . 131 . // (.). 2000. 18 . 132 . . . 3. ., 1978 (). 133 . // (.). 1977. 23 . 134 // (). 1977. 24 . 135 ., . . ., 1999. ( .: 8100/db/msg/1166236.) 136 . . 20 137

1. Uni ja unenaod (estonii)


    za4eti.ru  ,          (,   )?      . ,   -     ,    ,    . 
         ,    ,         10- .      .