za4eti.ru

Uni ja unenaod (estonii)

"".
- , ,
222
:
, .
: , . - 100% . " "
87
:
LED "" .
. : , . 3
131
:

Ees i Krgem Kommer skoolPshholoogia kursuse “U i ja u e od”ppejud: professor J. E ulopila e: Mark Maslov B - 11 alli 1998Sissejuha us Eesmrgiks o avada kursuse u e o olemus v es aluseks i im egevuses loomi gu , prohve lus , e deid, are gu . U e o pshholoogiaE US AMI E JA HE DUSU I LBI AEGADE LOODUSRAHVAS E U E OD Professor K. Ramul si eerib jesuii e, kes XVIIsaja di keskel lksid Ka adasse i diaa lasi (huroo e) igesse usku prama: ,U e gu o oraakel, mille poole kik eed rahvad prduvad ja mida ad kuulavad; o prohve , kes e us ab eile uleviku s dmusi, K.assa dra ( roojd. ku i ga Priamose ar, e us aja), kes hoia ab eid e us e ees , mis eid hvardavad, harilik ars e de haigus es. Kui pealik rgib hel pool ja u e gu eisel pool , siis vib pealik karjuda ii palju kui ahab esimese a ide akse u e o ksk. U e gu o sagedas i eesis ujaks e de upidamis el. Kauplemis , kalapki ja k imisf alus a akse harilikul u e o loaga. eil ei ole midagi ii kallis , milles ad hea meelega ei loobuks m e u e o pras . ie i elda see o huroo ide peajumal.&quo ; Phja-Ameerika irokeesi himurhma kuuluva e &scaro ; e r o k i i d e koh a o e ograafid mrki ud, e eil o kombeks e d ravida ka u e os juh u ud ussihammus use puhul. Suurjrvis u mbruses elava el o d z i b v a -i diaa las el o veel i i alles muis e komme saada u es juhe deid haiguse vas u. Eel eval uleb lgida, eis es eralduda, hei a magama ja ooda a vaimolevus , kes leb prog oosi i g a ab soovi usi. Arva avas i o i diaa lased iseseisval ul ud samasu-gusele ravimee odile, agu oli kasu usel Va a-Egip uses ja -Kreekas. ,ks suguharu pealik sai kuulda, e keegi a alama es oli u es i ud sugulis vahekorda he ema rega. Pealik udis alamal ie pruudi lu araha selle phje du-sega, e magaja hi g oli saa ud audi gu-rahulduse, mis seaduse jrgi o vimalik ai ul , kui pealikule asu akse a re hi d.&quo ; Aafrikas o a &scaro ; a i rahvusel abielui imes ele e e h ud karis us ka u es juh u ud abielurikkumise ees . E ograaf L. S er berg kirjeldab h Aafrika r duri , kelle juurde uli 150 km kaugusel (jalgsi muidugi) kohalik ela ik ja udis kahju asu orja apmise ees . imel oli a i ud u es, e vras r dur oli ap ud ema orja. Aafrika k o d e suguharu liikmed jao avad he dus-u e gusid kah e suurde liiki: avalised he dused i g eade, mille a ab magajale sur u vaim vi jumal. A aloogseid kirjapa ekuid o ka Okeaa ia paapua e koh a: ,U e gudel e es el o maagide ia oimi gu es erakordsel suur h sus, ses prismaalas e arva es avaldub e des h us es sur ud maagide ahe.&quo ; Pol eeslas e koh a o kirju a ud ii: ,0ma ku sel olid oraakli ele vga lhedased e us ajad, kes i eks Havai saar el e us asid ulevikku ohvrilooma sisiko a jrgi. Ei puudu ud ka u e osele ajad ja maagid, kes haigeid ravisid.&quo ; E us ami e pol ud va as i sugugi ohu u eriala. Herodo os kirju ab, mis juh us V saja dil e.Kr. skdi e us aja ega, kui lei i,e e de e us used pole iged. ,Eri us ajad huka akse jrgmisel viisil: va ker lao a akse hagu is ja hrjad rake da akse e e; e us aja el kide akse jalad ki i, ked seo akse selja aha i g suud opi akse is ja ad pa akse haokuhja sisse.

Haod sda akse plema, hrjad hirmu a akse lhkuma i g kihu a akse si ma. Sageli hukkuvad hrjad koos e us a-ja ega leekides, aga juhul kui iisel ra pleb, saavad hrjad pge ema i g psevad ai ul ple us ega. Sii kirjelda- ud viisil ple avad ad e us ajaid ka eis el phjus el ja ime avad eid siis valeprohve i eks. Aga keda ku i gas appa laseb, e de poegadele ka ei halas a a ja kik meessoos jrglased huka akse, kuid aissoole ei eh a mi gi kurja.&quo ; Samu kombeid o harras a ud ka Va a-I dias, kus kolm korda eksi ud e us aja viidi seo ul dzu glisse iigri ele oiduks. Siberi &scaro ;amaa idel oli e us ami e samu i olulisel kohal. ii o kirju a ud slkuppide koh a jrgmis : , gija ime a akse slkuppidel ,dju sil&quo ;. a eb prohve likke u e gusid. Ka ajb a rkvel parag os ilisel mbruses vali seva olukorda. Kui kellelgi ekib vajadus ku suda &scaro ;amaa i haige juurde, eab &scaro ;amaa juba seda. Kui a koju jb ja haige vaa ama uleb, o ervis umisloo us , kui aga &scaro ;amaa e e ku sumis kodu lahkub, pole para emisloo- us .&quo ; Ka ks k e i &scaro ;amaa i, ba gose fu k sioo e o e us ami e. E. Alekseje ko kirju ab: ,Ba gosele omis a i vime eada, kes ammu sur ud sugulas es peab agasi prduma uue i imese a. ad ea avad rasedale aisele a ulevase lapse ime.&quo ; E us a i ii u e gude kui lkke praksumise iserasus- e jrgi. Kauaaegsed avad o aass dide jlgimisel ka u v a &scaro ;amaa idel b idel. V. Djako ova kirju ab: ,Pras samaa i surma ei li ud a hi g ra. ema v is e da juurde aiga vi mgede isa d, muu es a kajaks vi millekski hjaks. Sellesse pereko da prdus prilikkuse eel agasi vaid, b &quo ; (sama is lik a e). Eri eval &quo ;su uses &quo ; asub, b &quo ; pras ka dja surma kuskil lhedases maakohas. M ikord aga ei ul ud see esiva e-ma e peresse. Sel puhul arva i, e a o li ud sii se es koh ades liiga kaugele. ugevad &scaro ;amaa id suu sid veel eluajal e us ada, kellesse sugulas es ,b &quo ; sise eb. Kui ,su us&quo ; uli peresse aevas ( e gri), siis selli e samaa muu us ugevaks ja eda ime a i e gri b iks. (Sama e ekuju- us o ka laamadel.)&quo ; e olisel o uva j . Al ai piirko dade uskumus e mju ula u ud ka muis sesse iibe i b i-religioo i, mille phjal veel apevalgi o si akse aass di ud dalai-laamasid. Vas upidi e leviku ee o vhem e oli e, ses aass ipe us o levi ud le kogu Siberi, kusjuures puuduvad mrga avad budis likud mjud. Vimalik o ka veel selli e varia , e Siberi ja iibe i rahvausu d o pri hises eelkul uuris . Elusaa us e us asid uva &scaro ;amaa id va a-aas a h ulveel s imrkide jrgi. h samaid mrke oli 9. Mehel loe i eid kellaosu i suu as, arves ades seejuures 12-aas as loomkale dri . aise s imrke loe i vas upidises jrje-korras. p e mrkide lge dus pole eada. Ka meie kaugemal himurahval, laplas el ehk saamidel o huvi avaid e us uskombeid. E laplased elavad s a hredal asus a ud alal, siis o iga klalise ulek s dmuseks. Laplas e riie use, saa ide ja koja juures o rohkes i egemis pael ega. Sellega o seo ud omapra e e e e ss eem: kui paelad lhevad slme, uleb vraid; umbslme puhul o ulija vae e; mbslme puhul uleb rikas; kui slme lks ri o s, ei ela ulija kaua; kui slm uli keskele, elab ulija kaua.

agu eis elgi rahvas el, o laplas e rahvausus paremal poolel eri ev he dus vasemas . i eks kui sgeleb vasem ksi, siis saad midagi; sgeleb parem ksi a ad midagi. U esmbolid o laplas el m e i sar ased eis egi rahvas e omadega. i es: puru e ud uba vi ai his ab omas e surma; eiuga arma semi e haigus ; kui ai e a ab midagi, he dab see haigus ; purjusolek halba s dmus ; kui raske haige eb e d erve a, vib ooda a surma. Sama ism o rahvausu d ol ud ka ees las el. Veel i i o kibel vlje did agu ,vaim uleb peale&quo ; (i spira sioo i he duses). Vlje d ,meel lahu ama&quo ; he dab U. Masi gu arva es hi ger du. Veel aas al 1071 o ovgorodi kroo ikas &scaro ;uudi (ees i) ia ra ssi ehk lvesse la gemis kirjelda ud. Iga ahes o Saaremaal i i sili ud veel Lve je ime us. Vilja di- ja Valgamaal o ol ud. Lve- imelised klad. L i He riku kroo ikas o vii eid arbuga e us amisele, mida oime a i e e h said sjalis-polii ilisi s dmusi.SUMER JA EGIP US Juba maailma esimeses sivilisa sioo is, Va a-Sumeris (hilisema imega Kaldea) u i u e gude lge damis . Selle jaoks olid spe siaalsed prees rid. agu mrgib a iikaja ajaloola e S rabo , ea i veel meie ajaarvamise algul ime us ,kaldeala e&quo ; phi he duses ,u esele aja&quo ;. E us amisega ldse egelesid veel as roloogid j . ma ika u djad. Sumeri ma ika heks erijoo eks peab A. Lehma vaimkai sja vahe u mju. Va a-Sumeris o eada ka i aailma esime e kirjapa dud u e gu. See o pri muis se, XXIII saj. e.Kr. kirjapa dud ,Gilgame&scaro ;i eepose&quo ; esimesel kiilkirja ahvlil . U e o eellugu o selli e: Uruki li a ku i gas (elas u. 2700 a. e.Kr.) o kll suur vgevusel ja oredusel , aga a rhub rahvas liiga r gal . Jumalad o sus avad luua alle vas ukaaluks li ugeva loomi imese E kidu. emplipros i uudi vlusid kasu ades meeli ab Gilgame&scaro ; E kidu mgedes Uruki li a. Kui ad o li a jud ud, leb pros i uu E kidule: ,Veel e e, kui sa mgedes alla laskusid, gi Gilgame&scaro ; Uruki li s si d u es. rga es rkis a selles oma emale: ,Mu ema, ma gi a sel u d. aevas oli is h i. aguA u (Sumeri aevajumal I.S.) sjavgi, la ges mu peale I ime e, kes s di ud mgedes. Ma piidsi eda haara a, aga ema oli ugevam. Ma pdsi eda hei a, aga a ei kiku ud. ema vas u usis kogu Uruki rahvas. ema aga seisis agu sammas ja al suudeldi jalgu. Siis hppasi alle peale agu aisele. Sai as jagu ja paiskasi a si u jalge e e. Si a ju ah sid, e me mdaksime judu.&quo ; Rima -Heli (Gilgame&scaro ;i ema, jumal i sa i epi ee I.S.), kes eab kike, rgib isa dale, Rima -Heli , kike eadja, leb Gilgamesile: See, keda gid kese h i hiiglaslikus aevas, kes agu A u sjavgi sulle peale ormas, keda sa vi sid ja mu jalge e e paiskasid see o aus ja ugev sber. a ai ab ala i spra. a jud saab kuulsaks le kogu maa. a jud o suur agu A u sjavgi.&quo ; agu eeposes eame, saidki Gilgame&scaro ; ja E kidu spradeks ja soori asid koos mi meid vi lusi ja seiklusi. eisel savi ahvlil o kirjas ka E kidu u e gu. Seal o ju u reisis , mille E kidu soori as ko kasmehega allilma, ja o mai i ud ka prohve eid.

Sarrans Comptoir des imprimeurs-unis , , , , , , , : , - (...). (...) , . . , , . , , -. 16 , , . 17 (.). 18 1832 . 19 Jules Breton

1. Eesti pohjarannik (estonii)


    za4eti.ru  ,          (,   )?      . ,   -     ,    ,    . 
         ,    ,         10- .      .