za4eti.ru

Lahingulaev Bismarck

"Extra " (), 100 (150x200 ).
"" , ,
148
:
Mikado SSH Fudo "SB Chinu", 4BN, 0,22 .
. . , ,
58
: 1 10
, "".
"", , . ,
202
:

Pr u S evaka Huma i aargm aasium Saksamaa lahi gulaevad Aas a Roma Belogurov Secu da loodus Juha aja: Rai er Saks Pr u 1999 Saksamaas Vas aval Versilles lepi gu o susele a i suurem osa Saksamaa 1 maailmasja aegses laevas ikus le vi jariikidele. Saksa laevas ikul luba i pidada vaid 6 soomuslaeva, 6 kergeris leja , 12 hvi aja , 12 orpeedopaa i ja sellis hulka raalerid, mis oli vajallik mbri seva e merealade puhas amiseks mii ides . Kik Saksa allveelaevad uli ra a da vi hvi ada ja uu e allveelaevade juurdeehi ami e oli keela ud. Sakslased j sid epooles esialgu alles kuus soomuslaeva. Uues sjalises si ua sioo is vis eid kasu ada kui ujuvpa areisid, mi e kui laevu, millega merelahi guid pidada. Kergeris lejaid ji 1 maailmasja jrgsesse Saksa laevas ikku millegipras siiski kaheksa kaks le luba ud arvu. 2 maailmasja alguseks oli eel ime a ud laevades alles veel vaid kaks soomuslaeva Schlesie ja Schleswig-Hols ei , mida kasu a i suur kippelaevade a. Kik kaheksa 1 maailmasja aegse kergeris leja olid vahepealse 20 aas ag kas sula usahjudesse r a ud vi kai res roos e ava eks ujuvkasarmu eks saa ud. Vahepeal aga oli ehi a ud kuus uu kergeris leja , mis kik ka dsid Saksa li ade imesid. eis esimese a sai 1925. aas al valmis Emde . Aas ail 1929-1930 said valmis kolm kergeris leja : Karlsruhe, K i gsberg ja Kl . e de pikkus oli 174 mee ri ja relvas a ud olid eed hesa 150-mm suur kiga. Lisaks 63000-hobujulis ele auru urbii ile, mis a dsid eile laevadele kiiruseks ku i 32 slme, olid selle seeria kergeris lejail abijuseadmeiks veel 1800-hobujulised diiselmoo orid. eed olid u duval viksema k usekuluga kui auru urbii id ja e de abil vis laev 10-slmilise kiirusega lbi si a ku i 10000 meremiili (18500 km). Laevade veevljasurve oli 6650 o i, kuid ku a Versailles lepi guga oli mra ud, e Saksa laevas iku kergeris leja e veevljasurve vi olla ku i 6000 o i, siis oma uu e ris leja e seesuguses veevljasurves sakslased ame likul ea asidki. Aas ail 1931 ja 1935 said valmis veel kaks kergeris leja Leipzig ja r berg. Olles ligikaudu samade m me e ja phirelvas usega agu eelmise seeria laevadki, oli eil rohkem hu rjerelvas us ja eelmis es eri ev juseade, mis koos es 60000-hobujulis es urbii ides ja 12400- hobujulis es diiselmoo oreis . Aas ail 1928-1932 alus a i Saksamaal kolme sjalaeva ehi amis , mis ldlevi ud phim es lh udes ei mah u ud h egi olleaegsesse laevaklassi. eed olid raskeris leja m udega laevad, mille pearelvas useks oli kuus 280-mm suur kki kahes soomus or is. Sakslased ise ime asid oma loomi gu soomuslaevadeks (Pa zerschiff), i glased aga m lesid e de jaoks vlja alja ermi i pocke ba leship askulahi gulaev. See ime us lks kibele paljudes keel es, ka ees i keeles. Ku a Versailles lepi guga oli Saksamaa luba ud ehi ada soomuslaevuveevljasurvega ku i 10000 o i, siis e de laevade sellises veevljasurves ame likul ea a igi. egelikul oli kahe esimese laeva Deu schla di ja Admiral Scheeri elik veevljasurve 15800 o i, seeria viimasel laeval Admiral Graf Speel kogu i 16200 o i.

Deu schla d sai valmis 1933, Admiral Scheer 1934 ja Admiral Graf Spee 1936. Juseadmeiks olid askulahi gulaevadel diiselmoo orid, mis vimaldasid Admiral Scheeril ja Admiral Graf Speel ie dava a kimise a lbi si a ku i 19000 miili (35000 km), Deu schla dil aga kogu i 21500 miili (40000 km). See o keskel lbi kaks korda rohkem, kui oli olleagse e avapras e auru urbii ide ja lik ega lahi gulaevade lbisidukaugus. Pras a side vimule uleku sai Saksamaa vlispolii ika heks philiseks survesuu aks Versailles lepi gu sjalis e ki se dus e kao ami e. Ja 18. juu il 1935 slmi igi Lo do is I glise-Saksa merevekokkulepele, mis his as se ised Saksa laevas ikku kammi se ud piira gud. I glismaa a dis oma usoleku, e Saksamaa vib ehi ada e dale pealveelaevas ikku, mille o aaz oleks 35% I glismaa pealveelaevas iku kogu o aazis , i g allveelaevas iku, mille o aaz oleks 45% I glismaa allveelaevas iku kogu o aazis . egelikul oli Saksamaa oma uu laialdas laevaehi usprogrammi alus a ud juba e e merevekokkuleppe slmimis . Allveelaevu haka i ehi ama ilmsel juba 1934. Aas al, ses esime e eis sai valmis vaid 11 peva pras merevekokkuleppe slmimis 29. juu il 1935. Lo do i lepe a dis Saksamaale iguse ehi ada kaks 35000- o ise veevljasurvega lahi gulaeva. Uu e lahi gulaevade ehi amisega eh i algus 1936. aas al ja eed olid juba sised laevad, mis said e dale kaheksa 381- mm peakaliibrisuur kki. Ve elaskmisel Bismarck ja irpi z imeks saa ud laevad olid sja algul veel ehi amisel ja valmis said eed alles vas aval 1940. ja 1941. aas al. Ja muidugi pole ime, e eedki laevad osu usid luba uis veidi kopsakamaiks Bismarcki isveevljasurveks sai ligi 51000 ja irpi zil kogu i ligi 53000 o i. Lo do i lepe lubas Saksamaal ehi ada veel viis 10000- o ise veevljasurvega raskerisleja . Ja aas ail 1935-1937 alus a igi viie risleja ehi amis , mis ve elaskmise jrjekorras said imeks Admiral Hipper, Blcher, Pri z Euge , Seydli z ja L zow. Relvas a ud olid eed kll Washi g o i ko vere si o susele vas aval , kuid kippusid jlle luba us suuremad ulema isveevljasurvega 18200-18400 o i. Aga see selgus muidugi alles pras sda- agu eis egi suur e Saksa sjalaevade puhul. Sja alguseks sai valmis ai ul ks raskeris leja Admiral Hipper. Blcher sai lahi gukorda 20. sep embril 1939 ja Pri z Euge 1. augus il 1940. L zow mdi 1940. aas al suures sprus uhi as ukogude Liidule, kus ka dis esialgu Pe ropavlovski, aas ail 1944 1953 aga alli a ime. Ris leja oli Saksamaal ra oodud ilma urbii ide a ja vaid osalise relvas usega ja ii a jigi, sisulisel sai eda kasu ada vaid ujuvpa arei a. Seeria viie das laevas Seydli zis ri asid sakslased sja jooksul ehi ada le ukika dja , kuid see ji lpe ama a. Allveelaevu ju i Saksamaal sja alguseks valmis ehi ada 57. eis 30 oli vikesi (lhi egevusallveelaevu), 18 keskmis allveelaevu i g 9 suur ookea iallveelaeva. Ku i 1935. aas a i ka dis Saksamaa laevas ik ime us Reichsmari e, seal ala es Kriegsmari e. Laevas iku juha aja oli sja algul 63-aas a e suuradmiral Erich Raeder.

I glismaa laevas ik Pras I maailmaasja lppu oli I glismaal ohu u sjalaevas ik, kuhu 1919. Aas a 1. Jaa uari seisuga kuulus 33 lahi gulaeva, 9 lahi guris leja , 21 soomuslaeva, 114 ris leja , 514 hvi aja , 155 allveelaeva i g juba isegi 3 le ukika dja . Kui saabus rahuaeg, osu us suur osa eis laevades arbe uks ja e de lalpidami e (ka ko serveeri ui a) riigieelarvele koormavaks. Pealegi oli suur osa laevu va a e ud, eelkige soomuslaevad ja orpeedopaadid. Juba aas ail 19201921 lammu a i kaks lahi gulaeva, erilise hoo sai Bri i lahi gulaevade lammu ami e pras Washi g o i ko vere si. Sel ko vere sil mra i, e I glismaa lahi gulaevade ja lahi guris leja e kogu o aaZ vib olla 525000, le selle mra olevad laevad uli likvideerida. Ja ii lkski aas ail 1922 1932 lammu amisele 17 Bri i lahi gulaeva i g kuus lahi guris leja . ks lahi gulaev mdi ?iilile, ks lahi gulaev upu a i mrklaeva a eis e laevade suur ki ulega ja ks lahi guris leja upu a i lih sal iisama merre. Paar lahi gulaeva sai abilaevadeks ja egevlaevas ikku je i vaid kaks seeria 381-mm suur kkidega relvas a ud lahi gulaevu, kokku kmme laeva. Alles je i ka kaks 381-mm suur kkidega relvas a ud lahi gurisleja Re ow ja Repulse. Uu e laevade pooles ie es Bri i laevas ik kahe sja vahel kahe lahi gulaeva ja he lahi guris leja vrra. 1916. Aas al alus a i elja lahi guris leja ehi amis , kuid samal aas al oimu ud J i merelahi gus hukkus kolm Bri i lahi guris leja . Oli ilm e, e se i ehi a ud lahi guris leja e kai seko s rk sioo o phjalikul puudulik. Esialgu ehi a i siiski kiki elja alus a ud lahi guris leja i er sis edasi, kuid lpe a i siis 1918. Aas al kolme laeva edasiehi ami e. Valmis sai vaid ks - Hood, millele pa di esialgse projek iga vrreldes peale ie daval 5100 o i soomus . 1920. Aas al laevas ikule le a ud Hood oli oma 44600- o ise veevljasurvega i g 263-mee rise pikkusega jrg eva 20 aas a jooksul maailma suurim sjalaev. 1922. aas al alus a i I glismaal kahe uue lahi gulaeva ehi amis , mis said valmis 1927. eed elso ja Rod ey olid Bri i laevas ikus ai ukesed lahi gulaevad, mis olid relvas a ud 16- ollis e 406-mm suur kkidega. Kik heksa peakaliibrisuur kki paik esid eil kolmes vri ekil lhes ikku asuvas soomus or is. Kuid e de laevade puuduseks oli rk juseade vaid 45000-hobujulise vimsusega auru urbii id a dsid eile kiiruseks 23 slme. ulevas e Saksa lahi gulaevadega ei ol uks eis viduajajaid. Kuid arves agem, e see oli aeg, kus i glased olid veel ki dlad, e mi geid Saksa lahi gulaevu ei saagi olema. 1937. aas al pa di I glismaal kiilud maha viiele uuele lahi gulaevale, mille imedeks pras valmis amis said Ki g Georg V, Pri ce of Wales, Duke of York, A so ja Howe. Millegipras relvas a i eed muidu korralike kai seko s ruk sioo idega laevad 356-mm suur kkidega, viksema ega kui kigil eelmai i uil. Kik selle seeria lahi gulaevad said valmis juba sja ajal, aas ail 1940 1942. Le ukkika djaid oli Bri i laevas ikus II maailmasja algul sei se Ark Royal, Argus, Courageous, Eagle, Furious, Glorious ja Hermes.

Le fascisme voulait, aprs la capitulation de la France, porter un coup dcisif l'Angleterre; il a chou parce que l'Angleterre, assiste de l'aide amricaine a bris l'attaque arienne nazie, l'Allemagne voulait couper les communications de l'Angleterre avec l'Amrique - elle a chou, et les bateaux de guerre "Bismarck" "Charnhorst" et "Gueiseman" sont l pour tmoigner de l'chec maritime allemand. En Afrique, l'arme du gnral Rommel est depuis un bon bout de temps arrte, la frontire gyptienne et ne peut rien faire, n'ayant mme pas pris Tobrouk. L'opration de Crte est une opration isole. Ne sachant o donner de la tte, et voyant ses plans stratgiques chous, Hitler se jette dans une nouvelle aventure, cette fois contre l'URSS. Cette aventure sera sa dernire guerre, qui se terminera par l'crasement final de l'Allemagne nazie et du fascisme. Dans la guerre contre l'URSS "Hitler trouvera sa tombe - c'est sa dernire guerre". Voil le ton gnral des journaux sovitique. Avec la chambre dont je parlais plus haut, a a claqu: elle est trop petite, et puis il n'y aura personne dans l'appartement, et ma mre aura peur, etc., etc


    za4eti.ru  ,          (,   )?      . ,   -     ,    ,    . 
         ,    ,         10- .      .