za4eti.ru

JULIUS KUPERJANOV

.
.
106
:
- " , ", .
--. . : 1) ( ); 2)
350
:
"".
- , ,
222
:

Lhem elukik ku i Vabadussja i Julius Kuperja ov s dis 11. ok oobril 1894. aas al Ve emaal Ljohovos. ema esiva emad olid Ve emaale pge e ud mis iku omavoli ees . Ku a Ve emaal vaevas Kuperja oveid suur koduiga sus, samu i oli oh ve es uda, siis 1904. aas al uli pereko d Ees isse agasi. Haridus eed alus as Kuperja ov Sipe mi is eeriumikoolis, milles a av haridus vas as ligilhedasel meie meie kihelko akoolile. Julius oli vga eadmishimuli e poiss. Eri i paelusid eda ajalugu ja maa eadus, samu i meeldis alle vga lugeda. Lpe a ud viie eis aas asel Sipe mi is eeriumikooli, olid ema u is usel 9 elja ja 1 viis. Hoolima a va ema e vas useisus as us a 16- aas asel ar u koolipe aja e semi ari. Sel ajal, kui Kuperja ov ppis semi aris, vali ses kogu riigis ugev ve es amispolii ika. Hoolima a ppeasu use ra ges korras lugesid Kuperja ov ja a koolikaaslased salaja ees ikeelseid ajaleh i. Peale semi ari lpe amis asus a le pe aja a Kambja kihelko akoolis. pilased pidasid emas vga lugu. Paraku ei saa ud a pe ajaame is olla kuigi kaua, ses 1915. aas a veebruaris ku su i a sjave ee is usse. Pa aljo i loomi e Olukord Vabadussjas oli 1918. aas a lpus vga krii ili e. Si ua sioo i sidus i as see, e Pu avgede kes oli 2/3 Ees i erri ooriumis . E ps a, mis ps a a ab, oldi valmis meelehei likeks sammudeks. heks selliseks oli Julius Kuperja ovi par isa ide pa aljo i loomi e. Idee sellise pa aljo i loomiseks ol Kuperja ovil juba ammu. Loa olle ksuse moodus amiseks sai Kuperja ov olleaegsel diviisi lemal Limbergil . Pa aljo i kokkuku sumiseks uli valida selli e koh , mis poleks veel vrvgede ko rolli all. Ku a ri dejoo kulges vahe ul Puurma is idas ja see koh oli ar ule kllal ki lhedal, vali i veksuse loomiskohaks Puurma i mis. Olles saa ud Puurma i mbrusko da laiali mobiliseerimisksud, hakkas Kuperja ov sii moodus ama par isa ide vesalka. Kui levis kuuldus, e Kuperja ov Puurma is vi lussalka formeerib, hakkasid siia kogu ema kai selii lased kikjal ar umaal . Palju ie es pa aljo i koosseis vaba ah like arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Ku a lossi kogu es le mi mesaja mehe, siis jaga i kokku ul ud elja roodu i g veosas moodus us ksikpa aljo . Pa aljo i juhiks sai J. Kuperja ov; 1. roodu lemaks sai lip ik R. Riives; 2. lei a E. Saar; 3. alamkap e R. Kuslap; 4- lei a J. U . Varuroodu lemaks ja ka Puurma i koma da diks mras Kuperja ov lei a J. Soodla. Asu a i ka ra sakoma do, mida juh is alamkap e K. iima . Suurim probleem pa aljo i moodus amisel oli relvade puudus. Algul koos es ksuse relvas us vaid kahes au omaa pssis . Varus use ja moo a ka dsid kokku mehed ise ja mberkaudsed i imesed. O si i vlja relvad, mis olid peide ud revolu sioo ipevil. eed olid aga ih i roos es vi ldse klbma ud. Samu i oli vga kirju ka salga riie us. ih i vis jda mulje, e egu pole mi e sjamees e, vaid laagrisse asu ud mus las ega. Paljud olid ul ud erariie uses. Juh us sedagi, e s a uldi pulmariie uses: jalas viigipksid, kaelas krae ja kaelaside. ii m igi uli isamaad kai sma pas eldes, loo es, e ehk Ees i kroo u a ab saapad jalga.

E seda kireva meesko da vhegi h lus ada, m les Kuperja ov vlja par isa ide eraldusmrgi. See kuju as e das valgerelis mus a vappi sur upealuu ja sreko idega. Seda mrki ka i vasakul varrukal. M si e e ki i a i pealuumrk, lakud olid mus ad. Sur upealuu ja sreko idega mrk oli h luse ja lahu ama use smboliks eile, kes selle kord varrukale olid ase a ud. See vlismrk kohus as kohus as kiki vi lusele ja ohverdama isamaa kai seks kik isiklikud hved ja elu. Ku a Kuperja ov u dis erilis huvi jus par isa isja vas u, siis ris is a loodud veosa par isa ide pa aljo iks ja alus as vas aval salga imele armu u sissisda vae lasega. i e a vib uua juhumi Kudi as. imel sai Kuperja ov ea e, e pu as e ksila e Pr oli koos a ud pika imekirja mees es , kes uli maha las a. a egu ses vga kiires i ja si is ru u 30 km kaugusele Kudi asse. Kohale judes ps is a alumehed ja ajas pu as e plaa i urja. Suureks abiks Kuperja ovile ema egevuses oli ai e Alice. i eks egi Alice e epa eku v a luuresalkade arvis kasu usele valged ma lid. eis ma li es oli luuraja el hlpsam vae lasele mrkama ul vimalikul lhedale hiilida. Olgu eldud, e eed ma lid mbles Alice ise. Jus u sellele riie usele es usid kuperja ovlas el mi med vae lase vas u suu a ud r akud. Vi lus ar u ees Pa aljo i loomisega soovis Kuperja ov kaasa aida a vae lase kodumaal vlja rjumisele. Puurma ile lhim vae lase pool hiva ud s ra eegilisel h is pu k oli ar u. See u oligi esimeseks suuremaks opera sioo iks peale pa aljo i moodus amis vi lus ar u ees . Oma posi sioo ide ki dlus amiseks e e ar u vallu amis alus as Kuperja ov par isa isda ar u mbruses. u des ar us ase seva e pu avgede rku klgi, ekkis Kuperja ovil hulljulge plaa vallu ada ar u ai uksi oma jududega. Samal ajal sai a eada soomusro gide edasi u gis Jgeva peale. d o sus as a ra ooda a soomusro gid, e siis he da ud jududega mi a vi lema ar u ees . 13. jaa uaril 1919 sai Kuperja ov Palamusel kokku soomusro gide ldjuhi kap e Par siga. Selles pevas algas par isa ide ja soomusro gide koos , mis kes is ku i Vabadussja lpu i. Vallu a ud Kaarepere ja Voldi raud eejaamad, ju i jrjes lhemale ar ule. Viima e li aesi e vi lus pee i h vere misas. Pu ased koos l i k idega osu asid kllal visa vas upa u, e ees i mehed olid arvulises lekaalus, samu i i us asid mehi ea ed pu avgede erroris . Lhikese ajaga oli kogu ar u Ees i vgede kes. Ome i ei luba ud saavu a ud vi loorberi el puha a. Reola pool oodi eade, e vae la e valmis ub uueks sisse u giks ar u. Olukord muu us vga pi evaks. Ei ol ud eada, kas m isada soomusro glas ja par isa i suudavad vas u as uda vae lasele, kes saab pideval juurde abivgesid. Jrg eval loodi sidemed lemjuha ajaga, kellel palu i kiirel saa a abivgesid. Jrg es vga pi geli e ar us, ses karde i uu e amlas e sisse u gi. Ome igi laabus kik elikul : vae lasepoolse r aku ei jrg e ud i g jrgmisel peval saabus alli as kohale kai sepa aljo . Kuperja ovi surm Pa aljo i moodus amises oli mdas vaeval le kuu, kui 30.-31. jaa uaril 1919. aas al oimus veri e lahi g Paju misa juures.

Lahi gu kik oli vga raske, ku a e amus ohvi serides la ges. Kige r gemaks hoobiks meie vi leja ele oli see, e 31. jaa uari pras lu al sai surmaval haava a J. Kuperja ov. Vga halbade ra spordi i gimus e u ei pse ud Kuperja ov e e ar usse kui alles 1. veebruari l. Paraku oli siis juba loo use ul hilja. Vaevel ud pikki u de pii ava es valudes suri lei a Julius Kuperja ov 2. veebruaril 1919. Kasu a ud kirja dus: Augus Ha ko Lei a Julius Kuperja ov Eduard Grosschmid Pealuu mrgi all Ees i Vabadussda I kide

Der Meskalinrausch ( ) ( Julius Springer, Berlin, 1927). , . , . , . , 0.2 0.5 , 0.00002-0.0001 ; , 5000-10000 . . : , . , . , , ,

1. (JULIUS KUPERJANOV)


    za4eti.ru  ,          (,   )?      . ,   -     ,    ,    . 
         ,    ,         10- .      .